Tallinna vanalinn on paik, kus avastamisväärset on igal sammul. Iga tänavanurk on inimeste sekeldusi, seiklusi ja südamevalu talletanud aastasadu. Millised paigad vanalinnas on aga tõelised pärlid?
Kiek in de Köck ja bastionikäigud
Kieck in de Köck ehk eesti keeles Kiika Kööki, on Tallinna linnamüüri üks tuntumaid torne. Selle uhke torni ehitamisega tehti algust juba 15. sajandi teisel poolel. Torni kuulsaimad lahingud peeti ilmselt maha Põhjasõja ajal, nendest on tänini näha torni sisse müüritud kahurikuule.
Torni põnev nimi on tuletatud sellest, et kaitsetornist võis näha all-linna köökidesse. Nii said valvurid uudishimulikult kiigata, mida parajasti vaaritati. Näha sai ka seda, mis toimus parajasti vaenlase tagalas.
Kel on huvi keskaja ja Tallinna tekkimise vastu peaks tornis tegutsevast muuseumist kindlasti läbi astuma. Seal saab ülevaate sõjapidamise kommetest vanas Tallinnas. Samuti saab näha meenutusi näljahädadest, mis ikka inimesi kimbutasid. Kieck in de Köck on ühendatud ka Neitsitorni, Tallitorni ja Lühikese Jala väravaga. Mis on aga kõige põnevam? Kiek in de Köckist pääseb ka Tallinna vanalinna alustesse bastionikäikudesse.
Need salapärased tunnelid kaevati 17. ja 18. sajandil, et niiviisi vägesid salamisi ringi paigutada. Neid on kasutatud ka ladudena ja seal on endale ulualuse leidnud linna kodutud.
Nüüd saab käikudes näha Tallinna ajalugu alates linna tekkimisest. Kuna tegemist on moodsa muuseumiga, saab ka seal nii ühele kui teisele eksponaadile sõrmed külge ajada.
https://linnamuuseum.ee/kiek-de-kok/
Dominiiklaste klooster
Eestlaste suhe ristiusuga on sajandeid olnud üsna vastuoluline. Samas oli meie esivanematel ka vanal hallil ajal kirikuga positiivseid kokkupuuteid.
Üheks selliseks olid dominikaani mungad, kes katoliku ajal mööda Eestimaad ringi käisid ja lihtrahvale usuasja seletasid. Lisaks jumalasõnale tutvustasid dominikaanid eestlastele ka näiteks õunapuid. Oletada võib, et kloostri vendade seas olid mõned ka eesti päritolu. Seega oli dominiiklaste näol tegemist hea karjäärivõimalusega ka kohalikele noormeestele, kes said õppida teoloogiat, ladina keelt ja sellele lisaks veel mööda ilma ringi rännata.
Maarahva seas olid dominikaani mungad populaarsed ka seetõttu, et pidasid teenistusi eesti keeles ja lisaks jumalasõnale rääkisid sekka ka muud põnevat ja õpetlikku. Samal ajal kui kirikus peeti jutlust ladina keeles, millest keegi tuhkagi ei mõistnud.
Mungad lahkusid linnast reformatsiooni ajal 16. sajandil. Nende klooster on aga tänini Tallinnas Vene tänaval alles, kohe katoliku kiriku kõrval. Muide, eriti romantiline on kloostri siseõu, kuhu pääseb piiluma Müürivahe tänavalt.
Kui juba sealkandis olla, siis ei saa jätta jalutamata ka Katariina käigus, mis on vanalinna üks kauneimaid paiku. Seal asetsevad järjestikku erinevad käsitöö ja kunstipoed.
Kuna kunstnikud seal ise oma kraami müüvad, avatakse poekesed tavaliselt alles keskpäevaks. Teadupärast tahavad loomeinimesed, erinevalt munkadest, hommikuti kaua magada.
https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Katariina_klooster
Tallinna Raeapteek
Mis teeb Raeapteegi eriliseks? Teadupärast on tegemist Põhjamaade vanima apteegi ja Eestimaa kõige pikema ajalooga äriga.
Kui apteeki sisse astuda, siis esimese hooga müüakse seal täiesti tavapärast kraami: aspiriini, taimeteesid ja köhakomme. Kui aga poe tahaotsa trügida, siis saab seal näha apteegi ajalugu ja heita pilk kogu kummalisele kraamile, mida omal ajal rohtude pähe müüdi.
Näiteks kaubeldi kuivatatud siilide, konnajalgade ja ussidega. Võib ainult rõõmu tunda, et arstikunst on viimaste sajanditega paar sammu edasi liikunud.
Tänapäeval keegi raeapteegist naljalt ükssarviku sarve pulbrit ei saa. Küll võib aga kaasa osta klaretti või vanamoodsat martsipani.
Tutvu ka mõnede parimate hotellidega Tallinna vanalinnas.