Eestis on rohkem kui 2000 saart. Nendest 318 on suurema pindalaga kui 1 hektar ning omakorda 19 saarel on elanikke aastaringselt. Mida aga saartel külalisena avastada? Siin on mõned variandid, millised vaatamisväärsused Eesti saartel ette võtta.
Saaremaa
Mida vaadata Saaremaal? Kaali kraater on Eesti tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi. 110-meetrise läbimõõduga ja 16 meetri sügavune kraater on üks maailma suurimaid noori hiidkraatreid. Meteoriit maandus Saaremaa keskele umbes 7500 aastat tagasi ning sellel on olnud läbi aastatuhandete tähtis roll kohalike inimeste elus ja tänapäevani jõudnud legendides ning rahvajuttudes.
Inimeste loodust on Saaremaa üks tähtsamaid kohti Kuressaare piiskopilinnus.
Võimas kivilinnus, rajatud 14. sajandil, on Baltimaade ainus säilinud kindlusehitis keskajast, mida ei ole ümberehitatud. Praegu on see koduks Saaremaa Muuseumile.
Jaluta keskaegses lossis, tutvu piiskopilossi ning Saaremaa ajalooga ja leia koht Kuressaare kõige kõrgemal asuvas kohvikus, kus saab nautida nii imelist vaadet linnale kui ka maitsvat koogitükki. Linnuseõuel on erinevad käsitööliste töökojad ja seal toimuvad ka huvitavad kultuuriüritused.
Hiiumaa
Kõpu tuletorn paikneb Hiiumaa lääneosas. See võimas hoone on oma ligi 500 aastaga Läänemere vanim tuletorn ning üks vanimatest kogu maailmas. Kõpu tuletorn sai paika pandud, et pakkuda Hansa Liidu kaupmeestele selget maamärki, vältimaks laevade pidevat madalikule sõitmist. Kõpu tuletorni tuli on merepinnast enam kui 100 meetri kõrgusel ning igaühel on võimalus treppidest üles rõdule ronida ja Hiiumaa sümboli tipust kogu saare ilu kaeda.
Hiiumaa loodusliku ilu täheks on Kassari poolsaar. Üle Käina lahe kulgevad erinevad tammid, mille abil on loodud ühendus Kassari ja Hiiumaa vahel ning millele rajatud maanteed mööda on Kassarile jõudmine eriti lihtne. Kohustuslik koht jalutuskäiguks on Sääretirp – otse merre kulgev maanina. See on tunduvalt pikem, kui oskad arvata, aga jalutuskäik on seda väärt – kadakad, merevaated, soe vesi ning ristijooksvad lained.
Kihnu
Kihnu on väike saar, mis on tänu oma ainukordsele kultuurile jõudnud ka UNESCO vaimse pärandi nimekirja. Silmapaistvad rahvarõivad, keel ning ka käsitöö on tuntud nendegi seas, kes ei ole veel ise saarele jõudnud.
Kihnu muuseum ning Metsamaa pärimustalu aitavad aga avastada ka mitte niivõrd tuntud jooni Kihnu ajaloost ning omapärasest elust.
Kõige parem viis saarega tutvumiseks on Kihnu Reesuratas.
Tegu on 23 km pikkuse paikapandud rajaga, mis viib reisilise läbi nelja küla (Lemsi, Rootsiküla, Linaküla, Sääre küla), pakkudes imelisi maastiku- ja merevaateid ning harukordset kultuuri.
Reesuratta marsruuti alustades ära unusta telefoni kaasa võtmast.
Suur osa nähtavatest kohtadest ja objektidest on saanud endale ruutkoodi märgise, mis pakub kergesti ligipääsetavat lisainfot.
Ruhnu
Ruhnu on üks huvitav saar, mis oleks võinud kuuluda nii Rootsi, Läti kui Eesti alla. Kultuuriliselt olles olnud tihedalt seotud Rootsiga ning geograafiliselt Lätile lähemal kui Eestile, poleks see olnud üllatav.
Aga lõpuks sai Ruhnust siiski Eesti lõunapoolseim saar. Loodusrikkus, sh Limo ranna laulvad liivad ning saare metsades leiduvad kaitsealused taimeliigid on sellest teinud Riia lahe pärli.
Ruhnust leiab Eesti kõige vanema puitehitise – 1643. aastal ehitatud Ruhnu Püha Magdaleena puukirik.
Ehitiste poole pealt ootab külastamist ka Haubjerre mäel asuv kaunis tuletorn, mis on kavandatud Gustav Eiffeli poolt, valmistatud Prantsusmaal ning püstitatud saarele 1877. aastal.
Vormsi
Eesti suuruselt neljas saar oli pikalt rannarootslaste kodupaigaks ning nende ligi 700 aastane ajalugu tähendab, et ainulaadse kultuuri jälgesid leiab saarelt tänapäevalgi. Näiteks on Vormsi kohanimed eestlaste jaoks äärmiselt võõrapärased. Jääb lausa mulje, et oled läinud piiri taha.
Vormsi Talumuuseum on koht, kust saab kõige parema sissejuhatuse Vormsi ajalukku, nii et see võiks olla üks esimesi peatuspaiku. Seejärel on lihtne saart uue pilguga vaadata ning olla kindel, et ükski huvipakkuv koht vahele ei jää.
Sedavõrd väikese saare kohta on Vormsil äärmiselt mitmekülgne loodus – soised alad, liivarannad, niidud ja metsad.
Kui aega on vähe, siis tasub külastada Huitbergi paekühmu. See on 400 miljoni aasta vanune korallriff ja kuigi liustiku poolt üsna siledaks lihvitud, leiab tähelepanelik vaataja kivistunud koralle, sammalloomi ja teisigi mälestusi kaugest minevikust.