Eesti rannajoone pikkus, arvestades ka saarte rannajoonte pikkust, on 3793 kilomeetrit. Sellele lisaks veel ka siseveekogude rannajooned.
On ilmselge, et sellise kilomeetrite arvu peale jagub ka rohkelt ujumiskohti, ent missugused ujumiskohad ootavad veel külastamist lisaks populaarsematele randadele?
Eesti üks esimesi kuurortlinnu - Narva-Jõesuu
Haapsalu ja Pärnu on tuntud kuurortlinnad, ent tihtipeale unustatakse ära Narva-Jõesuu pikk ajalugu.
Sealne kuurordielu sai alguse 1872. aastal ning aastate jooksul oli see pikalt nii Eesti kui Vene eliidi lemmikpuhkuskohaks. Tänapäeval on Narva-Jõesuus ja sealses rannas puhkamine hea võimalus tihedalt täispakitud randadest eemale saamiseks.
12 kilomeetri pikkune rand Soome lahe rannikul pakub puhkuseks mitmeid võimalusi.
Randa on rajatud kaunis rannapromenaad, kus on istumiskohad, lõkkeplatsid ja suvel on rannas ka omanäolised supelmajad.
Öömaja võib sealsamas leida funktsionalistlikus stiilis ehitatud Narva-Jõesuu Noorus SPA hotellist ning sealt siis juba läbi kauni männimetsa randa jalutada.
Kui rannas peesitamisest küllalt, jaluta linna peal ning imetle kauni puitpitskaunistustega villasid.
Mitmed selles piirkonnas asuvad puhkemajad ja hotellid oleme välja toonud selles artiklis - vali vaid ööbimiskoht ja koosta just endale ideaalne plaan Virumaa avastamiseks!
Kindlasti tasub mitmepäevase puhkuse jooksul väisata ka Sillamäed.
Tamula järv – väike suplus kaunis Võru linnas
Kuigi Võru linn asub Lõuna-Eestis ning mererannast parasjagu kaugel, ei ole siiski vaja karta ujumiskohtade vähesust. Üks paremaid valikuid on kohe Võru linnas asuv Tamula järv, mis on nii võrokate kui ka külaliste meelis supluspaik.
Eeskujulikult kordatehtud rannas on olemas erinevad atraktsioonid, pallimänguplatsid, ilus promenaad, liivarand ning riietuskabiinid.
Üle järve kulgeb Eesti pikim – 180 meetri pikkune – rippsild, mis viib Roosisaare poolsaarele.
Ja muidugi on Võrus teha rohkematki, kui vaid ujuda.
Paralepa rand – soojalembeliste lemmik
Öeldakse, et just Haapsalust Paralepa rannast võib leida Eesti kõige soojema mereveega ranna, mis teeb selle eriti kutsuvaks neile, kes jahedamat vett pigem pelgavad. Rannas on olemas ka tualetid, riietuskabiinid, pingid, jalgpalli- ja võrkpalliplats ning pisemate rõõmuks laste mänguväljak.
Ohutuse tagamiseks on rannas ujumishooajal toimiv rannavalve ning Fra Mares asuvas Thalasso Spas saab kasutada tasulisi tualette ning dušši. Ja kes ei taha oma toidukraami kaasa tuua, siis suvehooajal leiab rannast ka kõhukinnitust pakkuvaid toiduärisid. Ööbimisvõimalusi Läänemaal ja Haapsalus jagub samuti, kui soovid oma puhkust just selles piirkonnas pikendada.
Kuigi aastaid tagasi oli Haapsalu isegi suurem ja tuntum kuurortlinn kui Pärnu, siis nüüd on Haapsalu ja Paralepa rand tunduvalt rahulikumad kohad. See on muidugi suvitajate suureks rõõmuks, kes kõik leiavad oma koha.
Kakerdaja raba – omanäoline ujumiskogemus
Ujumisele mõeldes tulevad esimesena pähe mererannad, seejärel järved ja jõed ning ehk viimaks meenub raba.
Rabalaugastes ujumine võib aga olla üks põnevamaid kogemusi. Tume laukavesi soojeneb tihtipeale kiiremini kui teised veekogud, nii et suplemiseks sobiva temperatuuriga vee leiab sealt üsna varakult. Enne aga kui sisse sulpsata, pean veenduda, et laukast ka välja saab, sest pehme kallas võib väljumise keeruliseks teha.
Õnneks on mitmetes rabades ka suplejatele mõeldud.
Järvamaal asuv umbes 1000 hektari suurune Kakerdaja raba on üks selline, kus laudteelt saab mugavalt raba keskel asuvasse Kakerdaja järve ning ka kergelt välja.